Kirglikkus ja põlemine Birgitta festivalil

Toomas Kuter. Pärnu Postimees, 19. august 2015.  


 Taevi konkursi erinevate aastate võitjad Jomante Šležaite (Leedu) ja Anželina Švatška (Ukraina) Madis Nurmsi duaalsust rõhutavas lavastuses armastuse head ja halba poolt demonstreerimas.  Foto: Heiti Kruusmaa 
Giuseppe Verdi monumentaalne ooper „Aida“, mille esietendus toimus Kairos 24. detsembril 1871, jätkab endiselt võidukäiku maailma suurimatel ooperilavadel. „Aida“ oli Verdi kahekümne neljas ooper ja sellele järgnes helilooja elus loominguline kriis, mis kestis kuusteist aastat. Selle aja jooksul ei loonud Verdi ainsatki ooperit. Tema järgmine teos, hoopis teistsuguse muusikalise lahendusega „Otello“ nägi ilmavalgust aastal 1887. Algselt pani Verdi ooperi nimeks „Amneris“, hiljem muutis selle ümber „Aidaks“. Väärib märkimist, et Amnerise partii on ooperis muusikaliselt huvitavaim ja tekitab enim mõtteid. 

Madis Nurmsi õnnestunud debüüt 

Vanemuise teatri ja Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali PromFest koostööna sündinud „Aida“ esietendus Vanemuise väikeses majas 20. mail. 22. mail avati sellega PromFest ja 9. Klaudia Taevi konkurss, 12. augustil helises ooper Birgitta festivalil Pirita kloostri iidsete müüride vahel. See on siiani kunstnikuna tegutsenud Madis Nurmsi esimene täismahuline lavastus, mis pakub uudse, šabloonidest vaba lahenduse „Aidast“ nii omas ajas kui ka tänapäeval. Nurmsi lavastus mõjub duaalse maailma rõhutamisena, teemad lavastuses on selged, lakoonilised ja ühesed. Eksistents on kas hea või halb, must või valge, positiivne või negatiivne. See tekitab omamoodi ängi ja loob müüdi totalitarismist, demokraatiast ning armastusest. Kuna selgelt läbinähtava duaalsuse kasutamine pole Eesti teatrilavadel levinud, mõjub see huvitavalt. Lavastus kannab lihtsat sõnumit arusaadavas keeles. Mõni leid on Nurmsil eriti hea, näiteks Radamesi aheldamine ratastooli. Ooperi kolmandas vaatuses, kus Aida ja Amonasro põgenema pääsevad, Radames vangistatakse. Tõepoolest tekib küsimus, mil viisil kangelane alistub. Nurms pakub selleks geniaalse lahenduse: väepealik Radames jääb pärast haavatasaamist halvatuks. On teisigi leide. Nauditavust lisavad Teet Kase suurepärane liikumine ja Margus Vaiguri müstiline, kergelt araabialik tuhande ja ühe öö meelust meenutav valgus, mis tekitab kohati ajatuse tunde. Ajatust rõhutab Nurmsi lavastuski. Eriti kujundlikud olid kolmanda vaatuse Aida aaria, Aida ja Amnerise ning Aida ja Radamesi duetid. Peale muusika süvendasid maitseelamust Nurmsi unenäolised hallutsinatsioonid, mis andsid näiteks Aida kolmanda vaatuse aariale uue sisu. 

Taevi konkursi säravad laureaadid

PromFesti ooperiproduktsioonid on tihedalt seotud Pärnuga. Neis esinevad nimiosades Pärnus juba 1996. aastast toimuva Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi võitjad ja laureaadid. „Aidas“ laulis nimirolli 2013. aastal 8. Taevi konkursi võitnud Leedu sopran Jomante Šležaite. Šležaite Aida on sügavalt inimlik ja kuninglik päritolu jääb tagaplaanile. Tema Aida põhiolemuseks on monogaamne armastus Radamesi vastu. See on üllas ja aristokraatlik, kuid tekitab diktatuurile rajatud ühiskonnas paraku kaose, mis lõpeb krahhiga Radamesi ja Aida enese jaoks. Šležaite hääl on nüansirohke ja suure diapasooniga, tema piano kandev ning forte kohati metsolikult jõuline. Laulja on noor ja tema Aidagi nooruslikult lüüriline. Aja jooksul kujuneb Šležaitest tõenäoliselt suurepärane dramaatiline sopran. Eriti kaunilt mõjuvad Šležaite fraseerimine ja legato. Aida vastane ooperis on vaarao tütar Amneris, kelle partiid laulis 5. Taevi konkursil teise koha pälvinud Ukraina rahvusooperi juhtiv metsosopran Anželina Švatška, kes on teinud hiilgava karjääri ja astunud üles paljude maailma legendaarsete ooperimajade lavadel. Švatška Amneris on jõuline, tugev, karismaatiline ja meelas, tema armastus monarhilikult omastav ning meenutab kohati vulgaarselt fetiši eri vorme. Švatška iga liigutus on naiselikult suursugune ja kuninglik. Selle on ta suutnud panna oma hääldegi. Tema metsosopran on volüümikas ja voolab ühtlaselt nagu kosk. Švatška suudab oma suurde ja kandvasse häälde lisada palju nüansse. Ta vokaaltehnika on filigraanne ja läbitöötatud, ta valdab sõna ja muusika sünteesi, mis teeb Amnerise tegelaskuju eriti nauditavaks. 

Jõuline solistide kooslus

„Aida“ on solistidele raske ooper, Verdi aariad ja duetid nõuavad head vokaaltehnilist ning füüsilist vastupidavust. Radamesi rollis esines Valgevene riikliku suure ooperiteatri esitenor Eduard Martõnjuk Minskist, kes tõestas, kui oluline on tenor Itaalia ooperis. Martõnjuk on hea tenor, suurepäraste ülemiste nootide ja täismahulise kõlaga. Tema hääles on tasakaalus dramatism ja lüürika, mis Radamesi partii puhul on oluline. Ka Romāns Polisadovs Lätist, kes laulis Ramfise rolli, on PromFesti eelmistes produktsioonides osalenud. Mahlakas ja sügav bass, jõuline karakter ning piisav annus kurjust, mis hääle värvides peegeldus, lõi õnnestunud pildi Egiptuse preestrite salakavalusest. Amonasro rollis esines Läti ooperilegend bariton Samsons Izjumovs, keda Eesti publik hästi tunneb ja kelle esinemistega kaasneb alati suurepärane kvaliteet. Vanemuise bass Märt Jakobson suutis Egiptuse kuninga väikese partii meeldejäävaks laulda. 

Maestro Klasi tänusõnad

Vanemuise teatri orkestrit dirigeeris PromFesti kunstiline juht Erki Pehk, kes on aastate jooksul näidanud suurepärast muusikalist maitset ja novaatorlikku lähenemist. Orkester moodustas tugeva solistide kooslusega sünkroonse terviku ning mõjus iidsete müüride all mahedalt ja kohati isegi väga lüüriliselt. Dirigent ühendas oskuslikult laval ja orkestris toimuva, õnnestumise tagasid solistide ühtlaselt tugev kooslus ja orkestri professionaalsus. Ooperietendus lõppes ovatsioonidega. Sõna võttis Birgitta festivali kunstiline juht maestro Eri Klas, kes tänas Vanemuise teatrit ja PromFesti suurepärase koostöö eest. Ta rõhutas, et sellist põlemist „Aida“ puhul polnud ta tundnud nooruspäevist saadik. Selle lavastuse märksõnad on kirglikkus ja sisemine põlemine, mis annavad vanale materjalile uue tähenduse ja aitavad vaatajal leida maailma, mis just talle vastuvõetavam tundub.   

Teater 

Giuseppe Verdi „Aida“. Ooper neljas vaatuses. 

Muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk. 
Lavastaja ja kunstnik Madis Nurms. 
Koreograaf Teet Kask. 
Valguskunstnik Margus Vaigur. 

Osades Jomante Šležaite (Leedu), Anželina Švatška (Ukraina), Eduard Martõnjuk (Valgevene), Samsons Izjumovs (Läti), Romāns Polisadovs (Läti), Märt Jakobson jt. 

Teater Vanemuine ja Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest. 
12. augustil Birgitta festivalil Tallinnas. 
Eelmine
FOTOD! "Aida" Birgitta laval andis lootust
Järgmine
"Aida" järelkaja Birgitta Festivalil

Lisa kommentaar

Email again: